1. Jese Rodríguez – Real Madrid
Kuigi Jese tõusis esile Real Madridi akadeemiast koos mängijatega nagu Morata ja Carvajal, ei jätnud ta klubisse suurt jälge. Mõni unustab, et ta kuulus Meistrite Liiga võitjate koosseisu 2014. aastal.
2. Ricardo Quaresma – Barcelona
Stiilne trivela-kuningas, kelle tehnika oli vaatemänguline, mängis Barcelonas juba 2003. aastal. Suhe Rijkaardiga oli aga pingeline ja Quaresma lahkus pärast vaid üht hooaega.
3. Bojan Krkić – AC Milan, Ajax, Stoke
Endine “uus Messi” on tiirutanud läbi mitmete suurklubide – sealhulgas AC Milan ja Ajax. Enamik mäletab teda pigem Barcelonast või Stoke City’st, aga mees jõudis korraks ka Itaaliasse ja Hollandisse.
4. Steve Sidwell – Chelsea
Sidwell säras Readingus ja kolis 2007. aastal tasuta Chelseasse. Seal jäi ta aga staaride varju ning mängis vaid kümmekond kohtumist enne lahkumist Aston Villasse.
5. Andriy Voronin – Liverpool
Saksa liigades tuntud Ukraina ründaja liitus Liverpooliga 2007. aastal. Kuigi tal oli karismaatiline välimus ja energiline mängustiil, jäi tema panus Premier League’is tagasihoidlikuks.
6. Ibrahim Afellay – Barcelona
Afellay, kes oli Hollandi suur lootus 2010. aastate alguses, liitus Barcelonaga 2011. aastal. Vigastused ja tihe konkurents tähendasid, et tema aeg Camp Noul jäi episoodiliseks.
7. Jonathan Woodgate – Real Madrid
Võib-olla üks ajaloo kurioossemaid siirdeid. Real ostis ta 2004. aastal, kuid ta sai debüüdi teha alles aasta hiljem – ja lõi omavärava. Tema aeg Hispaanias jäi lühikeseks.
8. Alexandre Pato – Chelsea
Kuulus oma särava alguse poolest AC Milanis, aga vähesed mäletavad tema lühiajalist laenulepingut Chelsea’ga 2016. aastal, kus ta lõi ühe värava kahes mängus.
9. Samuel Eto’o – Everton, Sampdoria
Tegu on ühe ajaloo suurima ründajaga, ent pärast säravat aega Barcelonas ja Interis jõudis ta ka Evertoni ning isegi Sampdoriasse. Tema karjääri lõpp oli seiklusterohke.
10. Fabio Cannavaro – Al-Ahli
2006. aasta Ballon d’Or võitja ja maailmameister mängis oma karjääri lõpus Araabia Ühendemiraatides. Kuigi see polnud suurklubi Euroopa mõistes, oli ta sel ajal endiselt kõrge profiiliga nimi ja siirdumine Al-Ahli’sse tuli paljudele üllatusena.
